Hinnatud Belgia kirjaniku Amélie Nothomb´i  kriminaalpõnevik
„Sinihabe“ on omamoodi tõlgendus Charles Perrault´ tuntud muinasjutust.

​

Kui tuba Pariisi eliitrajoonis renditakse välja naeruväärse summa eest ning eelmised kaheksa üürnikku on salapärastel põhjustel kadunud, peaks kõik näima piisavalt kahtlane, kuid noor kunstiõpetaja Saturine vajab kiiresti elukohta ja otsustab neid fakte ignoreerida. Villa omanikust  aristokraat  ei käi kunagi majast väljas väites, et maailm oma argisuses on labane ja igav. Igaõhtustest elektrit täis vestlustest hakkavad kooruma mehe motiivid ja tema hoitud saladused…..

Kirgiküttev isikuandmete kaitse määrus on heaks fooniks loole, kus teema veereb õiguse omada privaatsust ja saladust ning kokkuleppe rikkumisele järgneva karistuse vahel. Aadlik  on lõpetanud väljaskäimise 90ndatel, ta ei oma arvutit, ega tea midagi kaasaegsest tehnoloogiast, rääkimata sotsiaalvõrgustikest. Just see muudab ta vanamoeliseks,aegunuks, imelikuks. Sotsiaalsuse on ta asendanud muude tegevuste ja hobidega, talle on oluline tema isiklik ruum ning õigus omada saladust. Ning kui privaatsust on rikutud ning karistus on järgnenud, siis kes on süüdi? Karistuse määraja või reeglite rikkuja? Inimene, olgu ta nii intelligentne ja nii rikas kui tahes, ei suuda loobuda täiuslikkuse püüdlusest ja kaotab selle nimel tihti reaalsustaju. Ta hakkab ennast pidama jumalaks. Kindlasti on see lugu ka eksiilist- nii füüsilisest kui mentaalsest.

Loo autor Amélie Nothomb (sündinud 1966) on hinnatud Belgia kirjanik. Ta on avaldanud 29 romaani ja võitnud 1999. aastal Belgia romaaniauhinna. Nothomb´i sulest on eesti keeles varem ilmunud  veel "Jumala lapsepõlv", "Jahmatus ja värinad" ja "Armastuse sõda".  2002. aastal ilmunud „Vaenlase kosmeetika" on aga Eestis lavale jõudnud kahel korral.